JUUNIKÜÜDITAMISE
MÄLESTUSPÄEV 2026

14. juuni 1941

 

INSTALLATSIOON „PISARATE VAGUN“

Inimõiguste Instituut on toonud „Pisarate vaguni“ Tallinna avalikku ruumi juba alates 2013. aastast, et hoida elus juuniküüditamise mälestust ja anda inimestele võimalus selle ajaloolise tragöödiaga vahetumalt kokku puutuda.

 

Tänavu on installatsioon üleval 14. juunil Mere puiesteel, Mere keskuse ees.

Alates 2024. aastast oleme selle kõrvale toonud ka Veiko Tammjärve loodud graafilise loo, mis aitab visuaalses vormis mõista, kuidas 1941. aasta juuniküüditamine algas ja kuidas see inimeste ellu tungis.

See pildiseeria ei ole tavapärane ajalooartikkel, vaid vahetu ja mõjus visuaalne jutustus. See aitab minevikku lähemale tuua ka neile, kes ehk pikki ajalookäsitlusi tavaliselt ei loe, kuid keda kõnetab pilt, lugu ja inimlik vaade.

2026-tiitel

KUTSE


Olete oodatud osalema

LEINAPÄEVA MÄLESTUSTSEREMOONIAL

14. juunil 2026 kell 16
Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaalis


Tänavu möödub 85 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest. Mälestame kõiki küüditamise ohvreid ning hoiame elus nende mälestust.

Ajakava


15.30 Uute nimeplaatide avamine memoriaali mälestusseina koridoris
15.50 Kaitseministeeriumi esindaja asetab pärja ohvitseride mälestusmärgi jalamile
16.00 Mälestustseremoonia algus memoriaali koduaias. Muusikalised vahepalad esitab Vox Populi segakoor.
17.00 Juuniküüditamise 85. aastapäeva mälestustseremoonia lõpetab Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand kontsert.

Mälestustseremooniat korraldavad Justiits- ja Digiministeerium, Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut, Eesti Memento Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit.

Muud üritused:

14. juunil on Mere puiesteel, Mere keskuse ees väljas Inimõiguste Instituudi installatsioon „Pisarate vagun“.
Lisaks saab tutvuda Veiko Tammjärve loodud graafilise looga, mis avab visuaalselt 1941. aasta juuniküüditamise sündmusi ja mõju inimeste eludele.
Sel päeval on Vabaduse väljakul väljas ka Eesti Mälu Instituudi koostatud teabekandjad juuniküüditamise kohta.
Leinapäeva puhul toimuvad mälestusüritused üle Eesti.

14.06.1941


Esimene Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) algas Punaarmee sissetungiga 17. juunil 1940 ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega 1941. aastal. Eesti okupeeriti ligi 100 000 Nõukogude sõduri poolt. Lavastati riigipööre, kehtestati nukuvalitsus, rikkudes Eesti põhiseadust, liideti Eesti NSV Liiduga. Kõik toimunu oli Nõukogude võimu poolt jõuga korraldatud ja Eesti rahvale peale sunnitud. Küüditamine toimus Moskva juhtnööride kohaselt. Eeltööd olid alanud 1941. aasta alguses, need kästi hoida täiesti salajased ja ka operatiivgruppide instrueerimine toimus alles küüditamise eelõhtul, vahetult enne operatsiooni algust.

14. juuni 1941 oli soe ja päikeseline laupäev. Just selle päeva varahommikul, sageli veel enne päikesetõusu, koputati üle Eesti tuhandete kodude ustele. Operatsioon pidi algama koidikul, kuid mitmel pool oli see selleks ajaks juba lõppenud.
Lühikese suveöö jooksul viidi kodudest vägivaldselt minema üle 10 000 inimest (peaaegu 1% toonasest elanikkonnast) – ilma kohtuotsuseta, loomavagunites, tuhandeid kilomeetreid Siberi viletsusse. Ohvrite seas oli sadu lapsi, sealhulgas vastsündinuid ja vagunis sündinuid, samuti üle 80-aastaseid vanureid. Enamik neist suri juba teekonnal või esimese aasta jooksul. Kuigi ametlikult lubati kaasa võtta kuni 100 kilo asju pere kohta, sõltus kõik kohapealsest operatiivgrupist – tšekistidest, militsionääridest ja komnoortest. Sageli ei lubatud kaasa võtta peaaegu midagi.

See kommunistlik massikuritegu polnud juhuslik. Sarnased küüditamised toimusid samal ajal ka Lätis, Leedus, Moldovas, Lääne-Ukrainas ja Lääne-Valgevenes – kõikjal, kus Nõukogude võim oli alles hiljuti kanda kinnitanud. Eesmärk oli rahva eliidi hävitamine ja hirmuõhkkonna loomine, et juurutada totalitaarne kommunistlik kord. Ohvreid nimetati „sotsiaalselt ohtlikuks elemendiks”.

Toona valitses šokk – veel eelmisel päeval tundus selline brutaalsus võimatu. Kuid uus võim teadis, kust alustada: kui rahvalt võtta riik, kaob tal ka õigus nõuda oma põhivabadusi – sealhulgas õigust kodumaale.
14. juuni 1941 on Eestis tänaseni mälestuspäev – leinapäev –, mil meenutatakse süütuid ohvreid ja totalitaarse režiimi julmust.

Vaata ka eelmiste aastate mälestuspäevi:

2025 | 2024 | 2023 | 2022 | 2021 | 2020 | 2019 | 2018 | 2017 | 2016 | 2015 | 2014 | 2013